EMOTSIONAALNE PÄEV

Mul oli tõenäoliselt tsüst, järelejäänud munarakk IVF'i tsüklist. Seepärast ka päevad ei hakanud, ega hakanud. Ei tea, kui kaua ma oleks venitanud nendega, aga nõelravi arst andis mulle mingi tee segu juua ning pani nõelu just õigetesse kohtadesse ning lõpuks 15 päevase hilinemisega päevad kohal olidki.
Helistasin kliinikusse, et panna kinni opi aeg. Pidin tegema [hysteroscopy], aga tuli välja, et see maksab päris palju ning me lihtsalt ei saa seda lubada. Kuskile peab panema piiri.

Kuskil jääkapis katseklaasis on kolm meie embrüot. Meie kolm väikest imet. Meie kolm viimast lootust! Viimast lootust.
Me oleme käinud läbi pika teekonna ja oleme jõudnud sellega viimasesse peatuspunkti, enne lõplikku finishit. Unistan õnnelikust lõpust! Loodan, et juhtub ime ning sellel teekonnal saab tõesti olema õnnelik lõpp.

Mu süda härdub, kui mõtlen meie pisikestele jääkarudele. Veel on nad meie! Ja tahan, et nad jääksid igavesti meie omadeks! Meie elu imedeks!

Ees on ootamas emotsionaalne kuu!

KUI SA VAID TEAKSID...

Ma tean seda ka ise, et minuga on praegu väga raske läbi käia. Ma tean, et see nelja viimase aasta teekond on mind täielikult muutnud. Ma tean, et sageli olen ma vihane ja "mõru". Ma tean, et juba ammu pole ma naernud südamest nagu ma tegin seda aastaid tagasi. Ma tean, et ma lükkan oma sõpru kaugemale. Ma tean seda kõike, aga ma ei oska ennasta aidata!

AGA...
Kas sa ka tead, kui kosutav oleks kuulda, et Kõik saab korda!, kui ma taas olen peatäie nutnud.
Kui sa vaid teaksid, et nii tervendav oleks kuulda, et hoolid minust... neil hetkeil, kui kogu maailm tundub olevat minu vastu!
Kas sa ikka tead, et kuigi sa ei taha oma pärimistega mulle haiget teha, oleks nii kosutav kuulda Kuidas läheb?, sest mõnikord... ok, väga sageli tunnen ma end väga üksikuna.
Kas sa tead, et sinu siiras naeratus aitab vähendada valu?
Kas tead, et kuigi ma ei suuda viimasel ajal südamest naerda, ei tähenda seda, et ma ei taha näha teisi inimesi naermas!
Kas ka tead, et kuigi ma olen surmahirmus selle ees, et äkki mu elu ei lähe nii nagu ma olen lootnud, ei vähenda see minu soovi olla kursis sinu eluga.
Kas sa tead, et kellegiga koos nutt lõpeb tavaliselt naeruga?
Kas tead, et probleemi ignoreerimine ei tee probleemi olematuks ning ma tõesti loeks palju, kui sa seda aksepteeriksid ilma valusaid soovitusi tegemata!
Kas sa ikka tead, et üks tähtsaim asi, mis ma sellel teekonnal olen õppinud on see, et sõbrad kes sellel teekonnal nii minu vihmas kui päikses mulle truuks jäävad, on kulda väärt?

Kui sa vaid teadkis, kui üksikuna ma end sageli tunnen! Ma ei oska ennast aidata!

HEAD UUT! UUS LOOTUS!

Head uut aastat!

2009 ei olnud kõige parem aasta. Aga nagu ikka igas aastas oli ka siin paremaid ja halvemaid hetki. See oli oluline aasta. IVF'i aasta. IVF, mis oleks pidanud lõppema õnnelikult. IVF, mis oleks pidanud tooma meile lõpuks selle teekonna lõpliku lahenduse!
Seda ei tulnud... Kurbus, viha, tigedus, kadedus, pahameel, pettumine! Ma tahaks loota, et see kõik jäi sinna vanasse aastasse!

Nüüd on 2010. Number tundub nii ilus ja elujõuline. Just selline paljulubav! Kunagi ei kao ju lootus! Ta võib hetkeks küll kaduda, kuid ikka on mus jõudu, et see taas üles leida ning taas loota ja uskuda!

Vaikselt ja tasa

Jälle ehitan ma enda ümber seina. Mu kodu on mu kindlus ja ainult siin on hea olla. Raske on kohtuda inimestega, kes teavad meie ebaõnnestunud IVF tsüklist. Ja kui nüüd päris aus olla, siis mingil määral tundub, et ainult mina ei hoia neist kaugele, vaid ka nemad.
Ma täitsa saan aru... Olen tujukas oma õnnetuses.
Ma lootsin, et ma olen tugevam. Aga tegelikult meeldib mulle siin pühade lähenedes olla nõrk. Ostmata kingid ja saatmata kaardid - mul on hinges ja südames vabandus.

Uni jääb unistuseks

Vähemalt see beebi osa.
Laupäeval tuli külla Spot. Ma imestan, sest süstin ju progesterone'i. Kuidas nii?
Täna on beta.
Ma ei taha üldse minna. Ma ei taha saada kurba kõne arstilt.
Kummalisel kombel loodan ma pimesi veel imele ning arvan, et keegi teeb minuga julma nalja. Veel on minus jõudu, et loota läbi kurbuse pisarate.

Miks? Miks on kõik nii? Miks keegi arvab, et ma olen nii tugev, et suudan järjekordse emotsioonide virr-varriga toime tulla!

Viljatus on vaid tugevatele inimestele ja peredele. Ma olen olnud tugev. Aga ma tõesti enam ei jaksa. Mul pole enam jõudu, et võtta vastu veel üks kurb uudis.

Uni

Täna öösel nägin ma und. Üle hulga aja.
Õhtul kui sulgesin silmad, siis minu silme ette ilmus nii selgelt 3 väikest beebit. Kõik olid nii sisse mässitud. Ma vaatasin neid lähemalt ning lugesin üle, et mitu siis neid on. Neid oli kolm!
Öösel nägin unes oma embryologist'i. Ning siis nägin unes imeilusat, vaikset ja rahulikku ojakest, kus oli palju siledaid kivikesi.

Tähtsad verstapotid

Esmaspäeval, 23. novembril oli meie punktsioon. Hea oli minna vastu sellele tähtsale protseduurile, kui on kogemus seljataga.
Tuimestusarst aitas kohe mõnusa olemise luua. Uuris ja küsis ning oli üllatunud, et miskit eelmine kord ei juhtunud. Ja kohe hästi siiralt.
Tükk aega kulus sellele, et saada korralikku veeni kätte. Aga kui sai, siis läks kõik kärmesti. Kui ärkasin, siis mulle vist öeldi kui palju foliikule, aga mitte ei pannud tähale. See number tundus kuidagi nii teisejärguline.
Kokku korjati 12 muna :)
Pärast seda magasin terve päeva!

Valmistusime vaimselt end Tänupüha siirdamisele. Aga siis tuli teade, et 3. päeva siirdamise asemel tehakse hoopis 4. päeva siirdamine. See oli ok, sest originaalselt arst rõhuski kas 4. või 5. päeva siirdamisele.
Reede varahommikul, 27. novembril olime platsis. Mulle mõjus valium tõsiselt seekord ning arst ütles, et väga hea, sest siis on emakas ja -kael just ilust lõdvalt ja nii nagu tema eelistab.
Ahjaa, viljastus 8 ning arst ütles, et embrüodega meil probleeme ei ole. Ja ka seekord läks siirdamine kenasti ning sujuvalt. Eelmine kord oli tal raskusi selle mis iganes asja sisse juhtimiseks. Ta ütles, et punktsioonil oli ta natuke selleks ette valmistanud ja emakat "dialated".

Arst ütles, et kõik sujus suurepäraselt. Siirdati 4 väga ilusat embrüot.
Nüüd ma siin laman juba 2 päeva. Mõttes palun ei tea keda või mida, et juhtuks ime ning saaksime rõõmustada ning nautida seda mida oleme 4 aastat oodanud.

Et suudaksin olla positiivne. Nii raske on. Raske. Kardan. Ma ei taha läbi elada taas seda kurbust ja pettumust. Ma ei taha! Seekord ma lepin vaid ainult õnneliku lõpuga.

Soovin õnnelikku lõppu!!!! Saagu meie unistus teoks!

Ma kardan

Paar viimased päeva olen ma hirmu täis. See on nii domineeriv, et vaatamata mu suurtele püüetele ei suuda ma sellest hirmuringist välja rebida.
Tahan olla positiivne ning uskuda-loota!
Selle asemel on domineerimas hoopis hirm ja kartus.
Ma ei saa lahti neist tundeist ja mälestustest, mis kaasnevad tsükli mitte nii õnneliku lõpuga. Nimetage seda ebaõnnestumiseks.

Kõik oli imeline. Veel mõned päevad tagasi. Isegi mu väsitav töökiirus näis vaid positiivsena, see aitas ajal kiiresti minna. Kiirus on ka praegu, kuid selle pole enam midagi head.

Täna on punktsioonipäev. Läheb munadejahiks! Ootan korralikku saaki. Ehk see teeb mu meeled heaks. Ja aitab lootusepäikesel paista.

Mis sellel puhul soovitaksegi? Kivi kotti! Munad kotti!

Üllatus postkastis

Ma polnud mitu päeva postkasti kontrollinud. Kui täna hommikul lõpuks selleni jõudsin, siis selle tavalise reklaamipahna sees oli miskit, mis mu tähelepanu koheselt võitis.
Väike postipakk.
Minule?
Saatja nimi ja aadress... täiesti tundmata.
Mõtlesin kähku, et kas olen internetist miskit tellinud. Ei ole.
Minule, kas tõesti?
Ahnelt rebisin karbi lahti, kuigi oleks pidanud lahkuma - tööle.
Karbis oli kujuke ja väike kirjake.
See oli mu sõbranna tuttavalt, kes on ise läbi käinud sama tee. Keegi oli temale selle nö. viljakuse kuju andnud tema IVF tsükli ajal. Ja nagu aru sain, oli see talle suureks toeks ja ka õnneallikaks. Ning tulemus oli positiivne.

Lugesin läbi selle ilusa kirjakese ning mu silmi täitsid pisarad. Ma olen saanud heategusid tunda, kuid seda ikka tuttavate poolt. Aga et keegi võõras võttis vaevaks ja hetkeks heasoovlikult mõtles mulle ja tegutses vastavalt - see on midagi erilist ja esmakordset.

Sellel kujul on nüüd omamoodi jõud. Ma tunnetan selle erilisust ja usun selle võlujõudu!
See kujuke jõudis minuni nii õigel ajal.
Kõigel on kõigega seos.
Ma olen nii tänulik sellele heale tundmatule, kes minu ellu tõi korraga niipalju õnne, rahu ja lootust!
Midagi erilist juhutub siit edasi...

Uuele katsele

Uus tsükkel on juba tükk aega tagasi alanud, kuid ma pole sellest palju rääkinud ja kirjutanud. Üheks põhjuseks on kiirus. Teiseks see, et ma pole kindel, kas ma tahan teisi sellele "reisile" kaasa võtta.
Töö- ja elutempo hetkel peavad minu üle hetkel päris head "vahti" ning kõik kulgeb hetkel lendleva kergusega.
Kus ma siis praegu oma tüskliga olen?
Alustasin luproniga 21. oktoobril.
12. novembrist stimmin. Kogus on sama, mis eelmine kord.
Kui neljapäeval oma baseline'i vastuvõtule läksin, siis arst kiitis kõvasti vasakut poolt ning luges vähemalt 10 munaraku algekest, mis olid moodustanud imeilusa lillekese minu vasakpoolses munasarjas.
Parem pool võttis teda aga ohkima, sest seal oli ilmatuma suur tsüst. Aga ta tõmbas selle vedelikust tühjaks (uskuge mind, sealt tuli umbes klaasitäis vedelikku) ning loodan, et asjad on korras sellega. Eks homme näe, sest lähen mune loendama.
Ideaalis oleks nii:
Reede õhtul teen HCG süsti.
Pühapäeval on munade korjamine ning tänupühade reedel on mul 5-päevane siirdamine.
Aga eks näis....