esmaspäev, 25. jaanuar 2010

EMOTSIONAALNE PÄEV

Mul oli tõenäoliselt tsüst, järelejäänud munarakk IVF'i tsüklist. Seepärast ka päevad ei hakanud, ega hakanud. Ei tea, kui kaua ma oleks venitanud nendega, aga nõelravi arst andis mulle mingi tee segu juua ning pani nõelu just õigetesse kohtadesse ning lõpuks 15 päevase hilinemisega päevad kohal olidki.
Helistasin kliinikusse, et panna kinni opi aeg. Pidin tegema [hysteroscopy], aga tuli välja, et see maksab päris palju ning me lihtsalt ei saa seda lubada. Kuskile peab panema piiri.

Kuskil jääkapis katseklaasis on kolm meie embrüot. Meie kolm väikest imet. Meie kolm viimast lootust! Viimast lootust.
Me oleme käinud läbi pika teekonna ja oleme jõudnud sellega viimasesse peatuspunkti, enne lõplikku finishit. Unistan õnnelikust lõpust! Loodan, et juhtub ime ning sellel teekonnal saab tõesti olema õnnelik lõpp.

Mu süda härdub, kui mõtlen meie pisikestele jääkarudele. Veel on nad meie! Ja tahan, et nad jääksid igavesti meie omadeks! Meie elu imedeks!

Ees on ootamas emotsionaalne kuu!

teisipäev, 19. jaanuar 2010

KUI SA VAID TEAKSID...

Ma tean seda ka ise, et minuga on praegu väga raske läbi käia. Ma tean, et see nelja viimase aasta teekond on mind täielikult muutnud. Ma tean, et sageli olen ma vihane ja "mõru". Ma tean, et juba ammu pole ma naernud südamest nagu ma tegin seda aastaid tagasi. Ma tean, et ma lükkan oma sõpru kaugemale. Ma tean seda kõike, aga ma ei oska ennasta aidata!

AGA...
Kas sa ka tead, kui kosutav oleks kuulda, et Kõik saab korda!, kui ma taas olen peatäie nutnud.
Kui sa vaid teaksid, et nii tervendav oleks kuulda, et hoolid minust... neil hetkeil, kui kogu maailm tundub olevat minu vastu!
Kas sa ikka tead, et kuigi sa ei taha oma pärimistega mulle haiget teha, oleks nii kosutav kuulda Kuidas läheb?, sest mõnikord... ok, väga sageli tunnen ma end väga üksikuna.
Kas sa tead, et sinu siiras naeratus aitab vähendada valu?
Kas tead, et kuigi ma ei suuda viimasel ajal südamest naerda, ei tähenda seda, et ma ei taha näha teisi inimesi naermas!
Kas ka tead, et kuigi ma olen surmahirmus selle ees, et äkki mu elu ei lähe nii nagu ma olen lootnud, ei vähenda see minu soovi olla kursis sinu eluga.
Kas sa tead, et kellegiga koos nutt lõpeb tavaliselt naeruga?
Kas tead, et probleemi ignoreerimine ei tee probleemi olematuks ning ma tõesti loeks palju, kui sa seda aksepteeriksid ilma valusaid soovitusi tegemata!
Kas sa ikka tead, et üks tähtsaim asi, mis ma sellel teekonnal olen õppinud on see, et sõbrad kes sellel teekonnal nii minu vihmas kui päikses mulle truuks jäävad, on kulda väärt?

Kui sa vaid teadkis, kui üksikuna ma end sageli tunnen! Ma ei oska ennast aidata!

esmaspäev, 4. jaanuar 2010

HEAD UUT! UUS LOOTUS!

Head uut aastat!

2009 ei olnud kõige parem aasta. Aga nagu ikka igas aastas oli ka siin paremaid ja halvemaid hetki. See oli oluline aasta. IVF'i aasta. IVF, mis oleks pidanud lõppema õnnelikult. IVF, mis oleks pidanud tooma meile lõpuks selle teekonna lõpliku lahenduse!
Seda ei tulnud... Kurbus, viha, tigedus, kadedus, pahameel, pettumine! Ma tahaks loota, et see kõik jäi sinna vanasse aastasse!

Nüüd on 2010. Number tundub nii ilus ja elujõuline. Just selline paljulubav! Kunagi ei kao ju lootus! Ta võib hetkeks küll kaduda, kuid ikka on mus jõudu, et see taas üles leida ning taas loota ja uskuda!