Tähtsad verstapotid

Esmaspäeval, 23. novembril oli meie punktsioon. Hea oli minna vastu sellele tähtsale protseduurile, kui on kogemus seljataga.
Tuimestusarst aitas kohe mõnusa olemise luua. Uuris ja küsis ning oli üllatunud, et miskit eelmine kord ei juhtunud. Ja kohe hästi siiralt.
Tükk aega kulus sellele, et saada korralikku veeni kätte. Aga kui sai, siis läks kõik kärmesti. Kui ärkasin, siis mulle vist öeldi kui palju foliikule, aga mitte ei pannud tähale. See number tundus kuidagi nii teisejärguline.
Kokku korjati 12 muna :)
Pärast seda magasin terve päeva!

Valmistusime vaimselt end Tänupüha siirdamisele. Aga siis tuli teade, et 3. päeva siirdamise asemel tehakse hoopis 4. päeva siirdamine. See oli ok, sest originaalselt arst rõhuski kas 4. või 5. päeva siirdamisele.
Reede varahommikul, 27. novembril olime platsis. Mulle mõjus valium tõsiselt seekord ning arst ütles, et väga hea, sest siis on emakas ja -kael just ilust lõdvalt ja nii nagu tema eelistab.
Ahjaa, viljastus 8 ning arst ütles, et embrüodega meil probleeme ei ole. Ja ka seekord läks siirdamine kenasti ning sujuvalt. Eelmine kord oli tal raskusi selle mis iganes asja sisse juhtimiseks. Ta ütles, et punktsioonil oli ta natuke selleks ette valmistanud ja emakat "dialated".

Arst ütles, et kõik sujus suurepäraselt. Siirdati 4 väga ilusat embrüot.
Nüüd ma siin laman juba 2 päeva. Mõttes palun ei tea keda või mida, et juhtuks ime ning saaksime rõõmustada ning nautida seda mida oleme 4 aastat oodanud.

Et suudaksin olla positiivne. Nii raske on. Raske. Kardan. Ma ei taha läbi elada taas seda kurbust ja pettumust. Ma ei taha! Seekord ma lepin vaid ainult õnneliku lõpuga.

Soovin õnnelikku lõppu!!!! Saagu meie unistus teoks!

Ma kardan

Paar viimased päeva olen ma hirmu täis. See on nii domineeriv, et vaatamata mu suurtele püüetele ei suuda ma sellest hirmuringist välja rebida.
Tahan olla positiivne ning uskuda-loota!
Selle asemel on domineerimas hoopis hirm ja kartus.
Ma ei saa lahti neist tundeist ja mälestustest, mis kaasnevad tsükli mitte nii õnneliku lõpuga. Nimetage seda ebaõnnestumiseks.

Kõik oli imeline. Veel mõned päevad tagasi. Isegi mu väsitav töökiirus näis vaid positiivsena, see aitas ajal kiiresti minna. Kiirus on ka praegu, kuid selle pole enam midagi head.

Täna on punktsioonipäev. Läheb munadejahiks! Ootan korralikku saaki. Ehk see teeb mu meeled heaks. Ja aitab lootusepäikesel paista.

Mis sellel puhul soovitaksegi? Kivi kotti! Munad kotti!

Üllatus postkastis

Ma polnud mitu päeva postkasti kontrollinud. Kui täna hommikul lõpuks selleni jõudsin, siis selle tavalise reklaamipahna sees oli miskit, mis mu tähelepanu koheselt võitis.
Väike postipakk.
Minule?
Saatja nimi ja aadress... täiesti tundmata.
Mõtlesin kähku, et kas olen internetist miskit tellinud. Ei ole.
Minule, kas tõesti?
Ahnelt rebisin karbi lahti, kuigi oleks pidanud lahkuma - tööle.
Karbis oli kujuke ja väike kirjake.
See oli mu sõbranna tuttavalt, kes on ise läbi käinud sama tee. Keegi oli temale selle nö. viljakuse kuju andnud tema IVF tsükli ajal. Ja nagu aru sain, oli see talle suureks toeks ja ka õnneallikaks. Ning tulemus oli positiivne.

Lugesin läbi selle ilusa kirjakese ning mu silmi täitsid pisarad. Ma olen saanud heategusid tunda, kuid seda ikka tuttavate poolt. Aga et keegi võõras võttis vaevaks ja hetkeks heasoovlikult mõtles mulle ja tegutses vastavalt - see on midagi erilist ja esmakordset.

Sellel kujul on nüüd omamoodi jõud. Ma tunnetan selle erilisust ja usun selle võlujõudu!
See kujuke jõudis minuni nii õigel ajal.
Kõigel on kõigega seos.
Ma olen nii tänulik sellele heale tundmatule, kes minu ellu tõi korraga niipalju õnne, rahu ja lootust!
Midagi erilist juhutub siit edasi...

Uuele katsele

Uus tsükkel on juba tükk aega tagasi alanud, kuid ma pole sellest palju rääkinud ja kirjutanud. Üheks põhjuseks on kiirus. Teiseks see, et ma pole kindel, kas ma tahan teisi sellele "reisile" kaasa võtta.
Töö- ja elutempo hetkel peavad minu üle hetkel päris head "vahti" ning kõik kulgeb hetkel lendleva kergusega.
Kus ma siis praegu oma tüskliga olen?
Alustasin luproniga 21. oktoobril.
12. novembrist stimmin. Kogus on sama, mis eelmine kord.
Kui neljapäeval oma baseline'i vastuvõtule läksin, siis arst kiitis kõvasti vasakut poolt ning luges vähemalt 10 munaraku algekest, mis olid moodustanud imeilusa lillekese minu vasakpoolses munasarjas.
Parem pool võttis teda aga ohkima, sest seal oli ilmatuma suur tsüst. Aga ta tõmbas selle vedelikust tühjaks (uskuge mind, sealt tuli umbes klaasitäis vedelikku) ning loodan, et asjad on korras sellega. Eks homme näe, sest lähen mune loendama.
Ideaalis oleks nii:
Reede õhtul teen HCG süsti.
Pühapäeval on munade korjamine ning tänupühade reedel on mul 5-päevane siirdamine.
Aga eks näis....