esmaspäev, 1. veebruar 2010

Unistused täituvad? Unistused täituvad!

Kui sageli ma unistan sellest päevast, kui näen kahte triipu. Ma kujutlen tihti, kuidas ma Mr. X'ile sellest teatan. Ma mängin mõtetega, kuidas ja kuna teised sellest teada saavad. Kui sageli ma loodan, et sellest ühest hetkest algab midagi täiesti uut. Ma ei jõua oodata momenti, mil lõpuks me saakime jagada oma armastust selle pisikese kallikesega.
Ma unistan. Sageli. Ma loodan. Tihti.

Neil päevil mõtlen ma segeli me kolmele jääkarupoisule. Taas on hing täis ootust ja lootust. Aga teisalt on see meie viimane katse. Viimane lootus. Mu hing härdub, kui mõtlen nendele pisikestele embrüodele, mis kuskil külmutuses puhkavad. Ma ei jõua ära oodata, kuniks nad oma emme üska tulevad!

See on meie viimane katse. Ma olen väsinud olemast alati nö. üks samm maas. Iga ebaõnnestunud katse tekitab uusi mõtteid, suundi - äkki peaks tegema nii, ehk peab tegema selle testi, võibolla operatsioon aitaks. Alati on midagi!
Ma tahan olla kohal. Tahan, et ei oleks enam mingeid keerdkäike. Tahan ise olla oma tee juht.
Tahaks loota, et see katse õnnestub! Kui ei, siis algab lapsendamise pikk kadalip...

Aga unistused täituvad kui kõvasti soovida? Ma soovin nii kõvasti! Võibolla peab veel kõvemini soovima?
Jääkarupoisid, me tõesti ootame teid koju!!!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar