reede, 26. veebruar 2010

MUL ON SALADUS

Uskumatu, aga tõsi!
Mul oli kodus kasutamata rasedustest. Ja ma ei teagi mis vägi mind 5 päeva peale siirdamist seda kasutama ajas, aga seda ma tegin. Ega ma seal kohe midagi ei näinudki. Alles kuidagi hiljem oli seal vaid kergelt aimatav triibuke. Nii õrn, et arvasin selle oleva lihtsalt silmapette.
Siis hakkas mu keha teistmoodi tundma. Ja 6 päeva peale siirdamist oli mul olemas päris kokreetne triip. Aga selle asemel, et olla rõõmus, tõi murepilve väike määrimine.
8 päeva peale siirdamist käisin veretesti tegemas ja beta oli 67. Kordustesti lähen tegema laupäeva hommikul.
Ja tänaseks on kõik tunnused hajunud ning loomulikult tekitab see minus paanikat.
Seda enam, et eelmine ja minu ainuke raseduse kogemus lõppes kohe peale esimest betat, mil oli selge, et see pidama ei jää, sest beta oli nii madal.

Kuidas tahaks olla muretult rõõmus ja mõelda juba beebi toa peale ning heietada mõtteid nimedest, aga lihtsalt see 48 kuud ootust ja pettumust on teinud mind ettevaatlikuks. Ühelt poolt mu hing ja süda hõiskab, aga teisalt on tohutu kartus, et see õnne võetakse mult varasti ära.
Vaatamata kartusele olen ma siiski nii õnnelik, et mul on selline saladus kanda!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar