laupäev, 13. veebruar 2010

Lootus ei sure

Mida ma tunnen viimase lootuse eelõhtul? Mida ma mõtlen viimasel sirgel?

Naljakas, kuigi seljataga on 4 aastat kuust kuuse pettumust, ei sega see mind viimase minutini lootmast. Lootus ei sure! See on aidanud edasi minna!
Aga ma ei saa eitada seda, et mu süda on purunemas. Hing on haige ja kurb. Mõte on tuhm. Mind saadab lootus, mida varjuna saadab kartus ja mure.

Olen nüüd estrace'i söönud ma ei teagi mitu päeva. See aitab mul nö. kasvatada lining'ut, mis on mul peaaegu 12. Mis iganes see siis tähendab. Arstid tahavad näha vähemalt 8. Alustasin eile õhtul ka progesterone'i süstidega. Ja seekord 2cc. Ma tõesti loodan, et nõelumine tasub ära!

Meil on külmutuses 2 balstotsüsti, mil hindeks A- ja üks varases eas blasto, millele hinnet ei ole veel antud. Loodan, et nad ilusti sulatamisprotsessile vastu peavad.

Viimase lootuse eelõhtul olen ma täis lootust.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar