Ametlik

Negatiivne!
Ma olen ok!

Negatiivne

Tulemus: negatiivne. Ametlikku numbrit mul veel pole, aga diagnoosin nii, sest et mul on päevad kohe-kohe algamas! Ma lähen käin kliinikus siiski ära, sest vihkan telefoni kõnesid. Tahan näha inimesi näost näkku ning samuti tahan kuulda, kuidas me kaks ülejäägi embrüot edasi arenesid ning kas oli miskit külma panna. Loodan, et saan ka täna koheselt panna aja järelkonsultatsioonile - et lihtsalt arutleda, mis läks valesti; missugused uued ettepanekud ja suunad. Kõik oli ju super. Mu limaskest oli mõnusalt paks, embrüod olid ilusad, ma olin tubli voodis lamaja. Ma ei närvitsenud ja muretsenud. Vaevalt et seal on ühest vastust. Eks see elu kallim loterii ole! 50/50 shanss. Seekord ei olnud meil võidunumbreid.

Taas pean ma kokku korjama kõik need pisemad ja suuremad killud - purustatud süda, katkine ning löödud hing ja segamini mõistus. Taas kord pean leidma jõu, et edasi liikuda. Seekord on see kuidagi lihtsam. Killud on peaaegu juba koos ja siht on teada. Ma ei saa öelda, et kõik on korras ja nahk paks kui jõehobul, kuid ma olen alistunud sellele, mis juhtus ning liigun vaikselt välja sellest leinast, mida ma praegu tunnen.

Mul ei ole kedagi leinata, kuid millegipärast om mul just selline tunne… See on iga kord nii. Igatsen taga kedagi, keda veel ei ole. Ja nii kuust kuusse, aastast aastasse. Seekord on meil vähemalt pilt ning teame keda meil ei ole.

Ma alati mõtlen ja mõistatan, et miks meie tee on nii keeruline ja käänuline. Täna ma tean miks! Selleks, et tunneksin ära oma argipäeva õnne ning hindaksin seda mida mul on. Mul on jäägitu sõprus ja tugi, mida ma siin ennast jagades tunda sain. Mul on pöidlahoidjad ja palvetajad, mul on vaiksemad ja sõnakamad kaasaelajad, kes kõik tegid selle emotsionaalselt raske perioodi kergemaks ja talutavamaks. Ja kui keegi peakski parastama või paha soovima, siis on see nende oma õnnetus!

Ma ei kaota lootust ja ära sinagi seda tee! Olen leidnud oma südamest, mõistusest ja hingest selle jõu, et jälle edasi minna. Samm sammult lähemale oma eesmärgile.

Jõudu! Jõudu on tarvis!

Saatke mulle jõudu mõelda positiivselt, oskust olla murevaba! Aga kõige rohkem võimet mitte mõelda ajas ette sinna kus me veel ei ole.

Esimene eufooria on möödas ning voodis lamamisel on omad head ja vead. Ühelt poolt on tore, et olen saanud lebotada, tunda saanud teie kõigi hoolitusust ja abi. Aga teisalt - voodi teeb haigeks. Nii selja kui hinge.

Issand, anna mulle jõudu leppida asjadega, mida ma muuta ei saa.
Anna mulle julgust muuta asju, mida ma muuta saan.
Anna mulle tarkust nende vahel vahet teha.

The Embryo.

When the time comes for the embryo to receive the spirit of life,
At that time the sun starts to help.
This embryo is brought into movement, for a sun
quickens it with spirit.
From the other stars this embryo received only an
impression,
until the sun shone upon it.
How did it become connected with the shining sun
in the womb?
By ways hidden from our senses:
the way whereby gold is nourished,
the way common stone becomes a garnet and the
ruby red,
the way fruit is ripened,
and the way courage comes to one distraught with fear.

"Munapühade" põhjalikum ülevaade

19. september oli siis minu nn. punktsiooni päev. Punktsioon on siis ettevõtmine, kus munasarjadest eemaldatakse kõik suure vaevaga kasvatatud folliikulid e. munarakud

9.30 oli meie ametlik "munapühade" arsti aeg. Esimest korda elus tõusis mr. X ilma mingisuguse erilise käsuta üles ning oli niksis naksis minema.

Alati need varajased minekud on meie peres olnud nii rasked ja pingelised. Vea nagu nööriga mr. X-i taga.

Aga seekord oli siis teisit. Ma isegi ei pidanud teada äratama. Kuulsin köögist kella 7ks pandud äratsukellan ning mõtlesin, et lasen tal veel natuke magada. Aga juba ta üleval oligi ning oma hommikutoimingutega alustasin.

Juba siis teadsin, et tulemas on eriline päev! Teistsugune! Paljude uute lootustega.

Ma olen närveldaja, ehk teate seda juba. Aga seekord oli hinges rahu. Selline õnnelik tunne ja teadmine, et kõik läheb korda ning muretsemiseks pole mingit põhjust.

Jõudsime kliinikusse natuke liiga vara. Meiega ootas ka veel üks naine koos oma ämmaga. Temale oli sel päeval plaanis teha eskimoring, st. temale oli plaanis siirdada eelmisest tsüklist ülejäänud embrüod. No meil oli päris lõbus. Eriti lõbusaks läks, kui me rääkisime nn. meeste ruumist, mida mr. X kutsub Gentelmens Club’iks. Ta lubas veebilehe teha, kus vastavas ruumis käinud mehed saavad hinnata erinevate kliinikute meeste ruumi.

Sellises lõbusas tujus ma opi ruumi läksingi. Peatselt saabus narkoosiõde e. vend, kuna oli meesterahvas ning pani mulle kähku IV sisse. See on mu esimene narkoosi kogemus ju! Ei osanud midagi karta ega arvata. Ja ega polnudki ju midagi karta. Ja jälle mõtlesin mõnu ja rahuloluga, et kui rahulik ma olen!

Mäletan, et arst tuli sisse ning hakkas vaikselt ette valmistama. Narkoosivend ütles midagi, et nüüd ta... ja enam ma ei tea midagi. Arvan, et olin ära kuskil 15-20 minutit. Ärkasin, ning esimene asi oli küsida, et kuidas munajaht läks? Küsisin seda mitu korda, et mitu muna. Ma ei saanud alguses aru, et mida ta mulle vastab. Järgmisena mäletan, et mr. X juhatati sisse.

Ja läbi oligi! Esimest korda jalad maha panna oli nagu õpiks kõndima. Aga toibusin sellest kõigest väga ruttu. Olin koheselt niiiiii näljane. Ma ju ei tohtinud südaööst saadik midagi süüa ega juua!

Koju jõudes läksin voodisse ning olin üsna unine. Vaatasin natuke telekat ning jäin kohe magama. Vaatasin veel telekat ja jäin jälle magama. Nii olin seal õhtuni.

Nüüd on üks suur küsimus - kuidas ma 3 päeva täielikus voodirezhiimil üle elan???

Tegudele!

Eile käisin siis taas arstil. Loeti taas kõik munakesed üle. Paremal pool 6 ning kõik tublid ja umbes samasse masti suuruselt. Vasakul pool on nüüd siis 4. Millest 2 on sellised väikse võitu. Loodan, et nad siin laupäevani veel kasvavad ning kui värgiks läheb, siis on nad suurekesed valmis!

Ees ootab pingeline nädal. Te peaksite mu juhiseid nägema, mis ma arsti juurest sain. Mu elu on neljapäeva õhtust kuni laupäevni täpselt kellaajaliselt kirja pandud, et mida ma nüüd pean tegema. Näiteks, täna õhtull täpelt kell 9.30 pean tegema Ovidreli süsti. Muud süstid jäävad nüüd ära! Ovidrel on siis see, mis paneb need munad nö. ajastatult kukkuma. Follikulide (munarakud) punktsioon toimub mul laupäeval. Ma olen üldnarkoosi all selleks jutuks. Reedest hakkan sööma antibiootikumi tablette (Doxysycline) ja laupäevast ka Medrol’i, mis peaks siis mu antikehad normis hoidma.

Laupäeval kohe saame kuulda, et kui suur oli saak. See, et mul praegu ultraheli 10 foliikuli näitab on üks asi, aga teine asi on see mitu nad ilusti kätte saavad ja kui palju neist on ilusad nö. täisealised. Mul olid nad üsna kõik ühes mastis. Vasakul pool olid sellised väiksemad. Esmaspäeval nad helistavad ja teatavad, et mitu viljastusid. Edasi tuleb mõelda, et mitu siirdada. Palju oleneb sellest, kui hea "hinde" me embryo‘d saavad.Igale tegelasele antakse hinne, vastavalt sellele, kuidas nad kasvanud on. Meie arst soovitas meil minu vanuse tõttu 4 tükki siirdada. Aga ma olen natuke selles suhtes ettevaatlik… tahaks ju mõelda, et kõik sellid on nii tugevad ja toredad, et lähevad kasvama, aga mis saab siis minust. Missuguseid riske see endaga kaasa toob. Otsustama peab siis teisipäeval.

Mind on määratud 3 päevasele voodirezhiimile peale siirdamist. Igas riigis on erinev. Eestis lubatakse ettevaatlikult tööle minna. Siin aga kuulub voodirezhiim asja juurde. Täna hommikul üritasin kujutleda, et kuidas on ärgates jääda voodisse! Proovisin kannatlikult lebada. Suutsin vaid seal püsida umbes ühe minuti. Hommikul olen ma alati väga ergas - silm lahti ja ärkvel ma olen. Ei ole vaja mul mingit mõnulemist või ekstra kümmet minutit.

Ja ette on mul kirjutatud, et üles tõusta võin vaid ainult potile minekuks. Ma pean nüüd küll välja mõtlema imehea strateegia, et kuidas kõik oleks nii käepärast, et ma tõesti ei läheks kuskile midagi otsima. Võibolla olen liiga ettevaatlik, aga üritan järgida mis mulle on öedlud, et pärast kahetsusega järgi mõelda…

Tõenäoliselt lasen mr. X-l enne tööle minekut täita jääkasti. Panen sinna sisse paar jogurtit, porgandid, valmis salati. Veekannu või veepudelid peaks ka käeulatusse haarama. Lisaks rodu ajakirju, igasuguseid raamatuid, arvuti, telefon koos laadijaga jne. Mr. X asus tõsiselt ette valmistama teleka värki ja lubas minule meelepärsed filmid kõik alla laadida ja siis ei pea ma ennast vaevama mingite DVD vahetustega. Ihii, mulle oleks neiks päeviks teenijannat vaja Kolm päeva voodis saavad olema minu jaoks kena katsumus!

Algus

Ma kardan. Ma kardan juba ette leida end taas mustast tumedast august! Seda ennetades olen otsustanud, et ma pean sellest ees ootavast protsessist rohkem rääkima., sellest kirjutama.

Ma loodan, et võin sind usaldada ja tõenäoliselt saad aru, et kõik mis siin - kuulub ainult sinu ja minu vahele! Ja kohe mitte ei kuulu see teistega arutamiseks ja edasi rääkimiseks. Usun, sinu heasoovlikusse!

Ma ei tea suurt midagi oma juba paari nädala pärast algavast IVFi protsessist. Ma ei ole süvenenud ning ei ole ka guugeldanud, ega lugenud foorumitest teiste kogemusi. Mul puudub hetkel selleks huvi ning olen sellega usaldanud end arstide kätte, et tehku mis tahavad.

Algus on tehtud. Esimese samm oli, et pidin helistama kliinikusse ja teada andma, et kuna mu päevad hakkavad, raporteerima oma nn. nr. 1 tsüklipäeva.

21. augustil lähen arstile, kus saan teada täpse protokolli ning tehakse ultraheli ning tõenäoliselt alustan Luproniga 23. augustil. Samuti saan kindlasti kaasa suure kastitäie süste ning igasugu hormoonirohtusid.

Mis on Lupron? Juttude ja mälu järgi on minu arusaamine lupronist selline: Luproniga alustatakse umbes 7 päeva peale ovulutsiooni ning sellega seisatatakse tsükkel. Et mu keha ise ei tee midagi, vaid ainult sisse süstitavad hormoonid saavad reguleerima minu tsüklit. Ma ei tea kui pikalt mul lupronisüste tuleb teha, aga kuu aega küll mitte. Tõenäoliselt umbes 10 päeva. Ja jutud käivad, et see värk teeb hästi tujukaks ning tal on veel igasugu muid kõrvalnähtusid. Nagu näiteks kuumahood, peavalud jne. Lisaks sellele on garanteeritud ka kehakaalu tõus! Mida mul siin veel tõusta, kui olen nagunii lendav tünder.

Olen meeldivalt ärevuses, aga hinges on kaitserefleksina ikka ka kartus. Tahan mõelda ja peab mõtlema positiivselt! Peab hakkama mediteerima.

Antikehad

Juuni ongi läbi. See on läinud nii kiirelt. Täis tegemisi hommikust õhtuni ning öösel magan kui nott. Meie vanuses on hea uni vist varandust väärt. Eks ma siis rõõmusta!

Tahan teiega jagada mu viimase veretesti tulemust. Nimelt, kui me konsultatsioonis käisime, siis võeti minul 7 ampullilist veeniverd. Minust vist ei saa vereandjat, kuigi see peaks mul veres olema, sest minu ema ja isa olid alati kõvad doonorid. Ma ei julgenud vaadatagi. Ja kui vaatasin, siis olemine muutus nõrgaks. Ikka väga nõrgaks.

See ei ole alati nii olnud. Midagi vist juhtub inimesega, kui ta vanemaks jääb. Inimene muutub kartlikumaks ja alalhoidvamaks? Vanasti läksin vabatahtlikult igale ettejuhtuvale ameerika mäele. Paar aastat tagasi pidin ma hirmust Las Vegase New York-New York hotelli super karussellil otsad andma.

Ok, see selleks… Igatahes helistas arst siis mulle teatega, et minus on suuremas koguses antibodisid, mis võitlevad kõige vastu, mis mu kehas toimub. Nii hea kui halva vastu. See siis seletab seda, et ma pole enamasti kunagi haige. Kurvaks teeb aga see, et need paganama antibodid ei lase ka minus midagi uut tekkida. Uus loode on tõenäoliselt nendele antibodidele midagi täiesti lubamatut ja võõrast.

Nüüd, antikehad - kuulake mind tähelepanelikult! Olge viisakad ja tehke õiged valikud! Nohu - paha, palavik - mitte soovitatav, pahaloomulised kasvajad - koheselt minema kihutada jne. Aga nüüd antikehad võtke teatavaks, et väike beebi minus on oodatud ja loodetud juba pikka aega! Jätke tema rahule! Kas ma pean kordama või saite pihta?

Kahtlased munajuhad on siis minu üks põhjustest ning nüüd on ka teine seletus sellele pikale teekonnale. Mu peas aga haamerdab kurb küsimus: Miks mu keha ei taha mida mina nii väga tahan? Miks?

Positiivse poole pealt niipalju, et asi selle koha pealt ei ole lootusetu. Kuigi ma paljut sellest kõigest täpselt aru ei saa, on arsti sõnul ning teiste kogemusi kuudes see sageli esinev nähtus, mis on stroidide abiga täitsa ületatav.

Nii ma siis selle teadmisega lootma jään… Kõigest poolteist tsüklit alguseni!

plaan nr. 1 ja plaan nr. 2 e. raha paneb rattad käima

Viimased nädalad on läinud nii kiirelt ja tihedalt - pole ammu sellist sebimist olnud!

Tahtsin teid kõiki tänada ilusa ja armsa suhtumise eest, kui ma oma mustast august üritasin välja pugeda. Teate, milline pääsemine ja vabanememine on see olnud. Jälle julgen ja suudan ma üle ukseläve astuda ning olla olemas.

Vahepeal on nii palju juhtunud ning toimunud. Peale mõõna tuleb alati tõus. See ülestunnistus pani asjad liikuma ning uhkusega teatan, et eelmine nädal käisime uues kliinikus ja uue arsti jutul. Tema tegi asja üsna lihtsaks ja selgeks, lubas meile õnnelikku lõpptulemust ning alustame IVF’ga augustis. Lootust palju, sest mu munavarud pidid väga head olema ja Harry poisid on aastatega vaid paremaks läinud, ainult et minu munajuhad on sitad!

Ühe tsükli IVF maksumus konkreetselt selles kliinikus:

IVF tsükkel ***7000.00
Embrüo abistatud koorumine 500.00
Embrüo külmutamine 500.00
Operatsiooniruum ja tuimestus 1150.00
Hormoonisüstid ja ravimid ~ 3500.00
STD testid 520.00
KOKKU ~13,170.00

***siia alla kuuluvad ultrahelid, IVF tsükli ajal toimuvad visiidid, munarakkude väljavõtmine, embrüode siirdamine emakasse ja tõenäoliselt midagi veel.

Tõenäoliselt see summa saab olema natuke suurem. Sest kes teab mis asjad veel siia lisanduvad. Kindlasti tahan lisada siirdamise päevale nõelravi. Jms.
Majanduslangusega seoses on hinnad meie kasuks.

Me oleme päris veendunud, et meil see õnnestub. Lootma ju peab.

Kui mingil põhjusel õnn ei ole peale selliseid summasid meiega, siis läheme järgmise plaani peale. Oleme viimastel kuudel päris agressiivselt uurinud adopteerimist. Maikuus käisime adopteerimise seminaril ning eelmine nädalavahetus käisime ühe adopteerimise agentuuri tutuvustus-infopäeval. Oleme asjade käiguga päris kursis. Vastsündinu adopteerimine maksab umbes 25,000.00-35,000.00. Osa kulusid sellest saab küll tuludeklaratsioonis nö. maha kirjutada, aga sellisteks summadeks peab valmis olema. Õnneks selles protsessis sa ei pea korraga seda suurt summat välja panema, vaid maksmine käib järkude kaupa. Vähemalt selles agentuuris.