esmaspäev, 19. oktoober 2009

Ja elu läheb edasi... samm sammu haaval

Elu on olnud kiire. Töökoormus on tavaliselst suurem ja nädalavahetused on liiga tihedad. Kuid ei kurda!

Meeleolud on mul päris kenad ja optimistlikud. Vahel olen kurb ka, aga … Siht on nii silme ees ja eesmärk teada ning tean, et selle tee lõpus on ka loodetud tulemus! Kõik on nii käegakatsutavas kauguses ning ainult aja ja hetke küsimus. On jäänud vaid mõned sammud astuda.

Nädalapäevad tagasi käisin järelkonsultatsioonis ning arst oli üllatunud mind nähes. Tema oli täiesti kindel, et järgmine kord kui kohtume, on vaid häid uudiseid. Ta vaatas üle märkmed ja tsükli käigu ning ütles, et kõik oli täiuslik - limaskesta paksus, munarakkude viljastumise protsent oli super, embrüode kvaliteet oli haruldaselt stabiilne ja siirdamine läks imeliselt. Tavaliselt IVF’i käigust arst oskab välja lugeda, mida arendada või mida muuta - ta ültes, et meie tsükliga ei ole tal midagi muuta, kõik oli liiga hea, et muutusi teha. Võibolla ainult väike pisiasi siirdamisel, sest ta märkas, et mu emakakale on natuke vildakam. Mis on tõenäoliselt 2000. aastal tehtud LEEP tulemus. Inglise keeles saad lugeda LEEP’ist siit! Eesti keeles on see vist midagi emakakala kõrvetamise taolist. Lisaks sellele on meil tore uudis, et siirdamisest järelejäänud 2 embrüot arenesid ilusti 5 pävani välja ning on nüüd päris head blastotsüstid ja need on nüüd jääkapis meid ootamas!

Me oleme valmis järgmiseks sammuks, mis on uus IVF katse. Varsti. Siis jälle läheb süstimiseks ja järjekordseks emotsioonide virrvarriks. Aga mind see ei kohuta. Minu jaoks oli see suurepärane kogemus. Ja tahan tagasi sinna sellesse põnevasse ootuste-lootuste virrvarri!

Meie teekonnal on jäänud maksimaalselt 3 sammu! See mõte ja teadmine on lihtsalt nii imeliselt julgustav ning sellel on selline võimas edasiviiv jõud. Loomulikult loodame, et kolme sammu asemel peame astuma vaid sammukese, või kaks; aga võibolla tuleb astuda kolmas ja lõplik samm… Oleme kõigeks valmis!

Korraga on kõik nii selge. Oleme aastaid kannatanud, kurvastanud. (Aga ka rõõmustanud ja koguaeg lootnud). Ma ei jaksa enam! Kohati tundub, et elu on selle kõige pärast pandud nagu hoiule. Enam ei taha! Tahan edasi liikuda ja olla kohal! Liiga palju on paigal tammumist! Tahan astuda uuele pinnale!

Ja nüüd - vaid veel mõned kuud ning sellel kõigel on lahendus! Tulemas on uus IVF tsükkel ning loodame parimat, sest meil on kõik eeldused selle õnnelikuks lõpuks. Kui mingil põhjusel tuleb astuda järgmine samm ning jääkapist meie eskimod sulatada ja siirdada, siis oleme ka selleks valmis. Ka kolmas ja lõplik samm on meil teada - meil on teada lapsendamise agentuur.

Oleme käinud möödunud aasta jooksul 2 korda lapsendamise konverentsil, sest mõte lapsendamisest ei ole meile võõras. Pigem on see meile olnud meile südameelähedane juba viimased poolteist aastat. Samuti käsime kevadel ka oma väljavalitud agentuuri orjentatsioonil. Oleme mõelnud, et isegi kui meil peaks õnnestuma IVF tsükkel, tahaksime ikka selle sammu astuda. Aga see on hirmus kallis.

Vot, selline on siis asjade käik. Ja kui paned nüüd üks ja kaks kokku, siis juba lähikuudel tulevad meie perest toredad uudised. Olgu see siis triibuline rasedustest või siis nagu adopteerimisel kutsutakse - paperpregnant (paberirase).

Ei ole enam kaua jäänud! Samm sammu haaval! Üks samm ja lootus korraga!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar