kolmapäev, 24. märts 2010

EI MIDAGI

Kordus ultraheli ei toonud palju muutust. Pisike oli kasvanud vaid päeva jagu selle nädalaga ning südamelööke ei leitud.
Arvan, et selleks ajaks olid mul nädala jooksul nutud nutetud, ma olen omadega jõudnud staatiumini, kus otsid lahendusi ja uusi teid.
Muidugi olen ma hingepõhjani pettunud. Olen kurb. Olen vihane. Ma kardan ja mul on hirm.
Mis saab edasi?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar